bastasi s.m.
0.1 bastasi; f bastasu.
0.2 Lat. tardo o mediev. bastasium, forse da una forma intermedia gr. *βαστάσιος (VSES s.v. vastasu).
0.4 Cit. tutte le occorrenze.
0.5

0.6 NLa forma dell’entrata è stabilita sull’unica occ. sing. del corpus.
0.8 AScobar: bastasu, vastasu.
Valla: bastaso.
0.8 BDel Bono: bastasu, vastasu.
Vinci: bastasi, vastasi.
Pasqualino: bastasu, vastasu.
Mortillaro: bastasu, vastasu.
Biundi: bastasu, vastasu.
Traina: bastasu, vastasu.
Macaluso Storaci: bastasu, vastasu.
VS: bbastasi, bbastasu, vastaçiu, vastasi, vastasu.
0.8 CTLIO: bastagio.
0.9 Rossella Mosti 27.03.2021.
ISSN 2975-111X
1 [Mest.] Facchino.

[1] Rinaldi/2005 (111) - a. 1347 Promemoria e appunti, pag. 224.7: Item per purtatura di li armi dedi a dui bastasi...

[2] Rinaldi/2005 (113) - 1380 Conto delle spese minute, pag. 237.29: Item per bastasi quatru chi aiutaru a purtari li consi di navis navi g. 3 s. 4 p. 0.

[3] Rinaldi/2005 (134) - 1383 Elenco di spese, pag. 276.14: Item dedi a lu bastasi per fari purtari li libri di villa di Bonaccursu fina a lu Spiritu gr. iij.

[4] Gl F ScobarXVIL (1519) - Voc. bilingue, pag. 44b: bastasu homu dietarius, baiulus, saccarius, gerulus; bastasu di vara palangarius; bastasu valenti corbulo, achtophorus.